OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 500−0,13%5 738,17
DOW 300,33%42 313
Nasdaq −0,39%18 119,59
FTSE 1000,43%8 320,76
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,26

OMX Baltic−0,01%261,76
OMX Riga−1,1%872,07
OMX Tallinn0,01%1 684,18
OMX Vilnius−0,16%1 010,5
S&P 500−0,13%5 738,17
DOW 300,33%42 313
Nasdaq −0,39%18 119,59
FTSE 1000,43%8 320,76
Nikkei 2252,32%39 829,56
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,9
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%105,26

30.10.14, 12:33

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nopri peremehe valus õppetund

Süüdistused, et me eelistame uustulnukaid kohalikele, meelitame kokku SMS-laenude ja pereprobleemide eest põgenejaid, võtsid tükiks ajaks viimsegi himu sellega tegeleda, tunnistas pärast pettumust uuesti inimesi maale kutsuma hakkav Tiit Niilo.

Mari Mets

Nopri talu peremees Tiit Niilo alustab suurest pettumusest hoolimata uut maale kutsumise kampaaniat.

Nopri talu peremees Tiit Niilo alustab suurest pettumusest hoolimata uut maale kutsumise kampaaniat. Foto: Andres Haabu

Kahe aasta eest säras Võrumaa kagunurgas asuva Misso kuulsaks teinud Nopri talu peremees Tiit Niilo leheveergudel lihtsa loosungiga: „Tule maale!“ Hädavajadusest uute töötajate järele Nopri talumeiereis Kärinä külas sai kogu valda hõlmav kampaania. Inimesi kutsuti suurtest linnadest Võrumaale täisväärtuslikku elu elama ja kodu lähedale tööle käima. Niilo loodud MTÜ Tule Maale pani välja terve rea vabu töö- ja talukohti Missomaal – haara ainult võimalusest.

„Loomulikud protsessid kulgeksid siin allamäge, aga ülesmäge minekuks peab ise punnitama. Kui oled nõus surema keskkonna tõttu, siis nii lähebki. Kui ei ole nõus surema, siis tuleb aidata keskkonda parandada, et ka ise ellu jääda,“ selgitab Niilo tagantjärele. Väike kohalik omavalitsus on tema hinnangul lihtsalt riigi statistik, initsiatiiv ja võimekus probleemidele otsa vaadata ja nendele lahendusi pakkuda, peaks tulema ettevõtjatelt.

Nii ilmusidki õige pea ajakirjanduses teated, kuidas Misso valda hakkasid laekuma kümned noorte perede elukohataotlused ja linlaste maale asumine päästis Misso kooli sulgemisest. Peagi ilmnes aga Niilo üleskutse varjukülg, millest ettevõtmises pettunud talumees pole seni eriti rääkida söandanud.

Mis on mis

Kampaania „Tule maale“

2012. aastal Missos moodustunud samanimelise MTÜ üleskutse, täitmaks valla tühje töökohti;

ettevõtjad panid välja 10 vaba töökohta ja MTÜ otsis uutele elanikele elamispindu;

Projekti tabas kogukonna tugev vastuseis - tundus, et uutele on vallas konkurentsieelis;

Aasta jagu varjusurmas olnud projekt alustab peagi uuesti, MTÜ-le otsitakse tegevjuhti, seekord on lubanud õla alla panna ka Misso vald;

„Tule maale“ eeskujul on loodud ka MTÜ Maale Elama, kuhu kuulub 55 kogukonda üle Eesti, kaks aastat on korraldatud kevadel maaelu teemalist messi Tallinnas ja Tartus.

Naiivne lootus tarmukale tööjõule

„On põhjendamatu arvata, et valitseks heade inimeste massiline maale rändamise soov. Aga see, et neid peresid siiski leidub, on tõestatud,“ ütles Niilo. „Paraku on palju neid, kes elu eest põgenevad. Tahavad vahetada elukeskkonda ja ootavad, et keegi neid kusagil aitaks.“

Suhted läksidki kohalike ja uute tulijate vahel teravaks, kuna kokku hoidvale kogukonnale tundus, et tööle võtmisel eelistatakse uustulnukaid ja üldsegi on Niilo meelitanud Missosse kokku eluheidikud ja muiduleivasööjad, mitte korraliku töörahva.

„Kes põgenes SMS-laenu sissenõudjate eest, kellel olid pereprobleemid ja kes arvas, et uues keskkonnas eksabikaasaga kokku kolides saavad hakkama – neid näiteid on mitmeid,“ meenutas Niilo. „Ainuüksi vähe asustatud koht ei taga murede mahajäämist, neid võib hoopis juurde tulla. Pakku saab minna suurde linna. Seal saab olla suhteliselt kaua anonüümne, siin aga on kogu elu enam kui peo peal.“

„Üleskutse algusest tänaseni oleme läbi vaadanud ligi 230 perekonna taotluse. Üle 20 on proovinud siin elada, nendest pooled on läinud tagasi. Üle 10 perekonna neist on praegu siin," loetles Niilo.

Suure-Jaani sai innustust

Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavasalu

Olime sellest projektist väga huvitatud, sest tahame, et meie piirkonnas elaks rohkem inimesi. Kartsime aga seda, et tuleb väga palju neid, kes pole mujal hakkama saanud. See on ka põhjus, miks me kohe ei liitunud. Nüüd käisime tänavu ka Maale Elama messil ja oleme hakanud siiski selles suunas tööle. Lihtsalt töötajaid pole kohalikel ettevõtetel kusagilt võtta, huvilisi selle projekti vastu on nüüd päris palju, kuid samas pole meil nii palju korralikke vabu elamispindu. Töö- ja elamiskohtade info koondamine on esimene väga suur samm olukorra parandamiseks.

Maal elamiseks peab Niilo sõnul olema töökas ja koostöövõimeline. „Individualistina on siin raske, anonüümsena pole aga võimalik elada. Siin peavadki vastu vaid pered, kes soovivad läbipaistvat, ja koostööl rajanevat maa-elukeskkonda ja kes soovivad omale ise töökoha luua või anda oma panuse mõnes kohalikus ettevõttes,“ selgitas ta.

Misso saak: tikutulega otsitud töötajad

Ometigi sai piirkond kampaaniaga juurde kümme perekonda, kelle üle täna rõõmustatakse. Mitmed valla ettevõtted – lisaks Niilo enda meiereile – said omale samuti väärt töötajaid, teiste seas ka Pööni kõrts ja külalistemaja. „Otsisin kolme töötajat – klienditeenindajat, kokka ja koristajat. Praeguseks olen leidnud aga koguni neli. See uus elu siin Missos on mõjunud nii hästi, et kaks nendest töötajatest on läinud juba lapsepuhkusele ja neile on tulnud asendajad,“ ütles Pööni kõrtsi-külalistemaja juht Armo Raag.

Ta tõdes, et üleskutseta oleks töötajate leidmine olnud väga raske. Ilmselt oleks ta pidanud hakkama neid otsima 40 kilomeetri kauguselt Võrust. „Mida kaugemalt töötajad tulevad, seda keerulisem ja kulukam on see nii neile kui mulle. Praegu otsin jälle ühte töötajat, see programm vahepeal seisis, kuid nüüd pidi uuesti algama, siis vast leian. Muidu läheb väga keeruliseks,“ sõnas Raag.

Pehmem lähenemine

Värska vallavanem Raul Kudre

Meie räägime sellest, millised ettevõtted meil Värskas on, korjame kokku nende tööjõuvajadused ja info elupaikade kohta. Tutvustame oma valda, näitame elu- ja töökohti, lähme ettevõtjaga rääkima. Potentsiaalset maale tulijat ei tohi üksi jätta. Kõige teravam probleem on siin sobiva elukoha leidmine. Üldjuhul on maale tulijatel oma firma või mingi muu tegevus või on ta kindel, et leiab siit omale mingisuguse töö.

Siia tulnute seas on palju huvitavaid ja haritud inimesi, just neid spetsialiste, keda oleme otsinud. Vald on saanud omale nii muuseumi kui kultuurikeskuse juhi, Värska sanatoorium on saanud teadusliku arendaja.

Pruntova külas tegutseva VIP-Mööbli omanik Kalle Kaup aga koges, et ka sellise kampaania korral peab töötajate leidmiseks kannatlikkust varuma. „Meil on väike firma, töötajaid väga juurde otsinud ei ole, aga kui nüüd vaja oli, siis ei leidnudki. Alles hiljuti sain kaks inimest juurde palgata. Alguses leidsin oma firmasse kõik töötajad nii, et läksin nende juurde koju, keda teadsin ümbruskonnas töötu olevat ja kutsusin isiklikult tööle. Kõik tulid,“ ütles Kaup.

Kogemus andis julgust uueks katseks

Esimesel korral natuke nihu läinud kampaaniat poleks Niilo julgenud ette võttagi, kui tal poleks olnud varasemat kogemust Tsiistre külaseltsist. Nüüdseks on aga pettumus ebaõnnestumisest asendunud tahtega teha uus kampaania ning täita jätkuvalt tühjad töökohad. Uus töötajate-ettevõtjate maale kutsumise algatus on Niilo sõnul läbipaistvam, esmalt arutatakse kogukonna soovide üle – keda siia oodatakse ning kuidas maale aitamise teenus võiks detailides toimida.

„Praegu on meil kaks tegevussuunda: kohalikele töökohtadele soovitakse töölisi, kes ei käiks siia kusagilt mujalt kaugelt, vaid elaksid siin. Neid otsitaks konkreetselt tööandjate tellimuse kohaselt. Teine suund on Missomaa ettevõtlustingimuste tutvustamine – kes võiks tulla siia endale ise tööd andma või kaugtööd tegema valdkonnas, milleks on siin eeldused olemas. Meie piirkonnas on üldiselt kõige rohkem töökohti piiri- ja tolliteenistuses,“ sõnas ta.

Tallinnast Värskasse pagariks

Kevadel avasid Värskas Tallinnast sinna kolinud Heidi ja Aivar Anipai oma pagarikoja, kuna kohapeal tööd ees ootamas polnud.

„Töökohad siin Värskas liiguvad ikka tutvuste kaudu. Sisserännanuna polnud väga palju võimalusi. Nüüd meil tööd jagub, pagariäri valisime oma varasema elukutse järgi. Kiiremal suvehooajal otsisime ise ka juba ühte töötajat, aga sobivate oskustega inimest ei leidnudki,“ ütles Heidi Anipai.

Äriidee – maale aitamise teenus

Tiit Niilo tahaks algatada esimesest kampaaniast kannustatuna veebilehel tulemaale.ee maale aitamise teenuse pakkumist omavalitsustele või kogukondadele.

Süsteem käiks nii: kui ettevõtja on saanud piirkonda elama ühe normaalse pere, võiks ettevõtja MTÜ-le Tule Maale teenuse eest näiteks sada eurot maksta, millega arendatakse MTÜd.

Esimene koostööpartner on Värska vald Põlvamaal, huvi on tundnud ka mitmed teised omavalitsused, kelle juures Niilo on esinemas käinud.

Üleskutse: Tooge töötajad maale elama

Maapiirkonda töötajate elama toomine on üks konkreetne võimalus ettevõtjatel osaleda kohaliku elu edendamises, leiab Tiit Niilo. "Kui ettevõtja näeb ainult homset päeva ehk otsib spetsialisti, kes teeks talle ära raamatupidaja- või koristajatöö ja teda ei huvita, kus see töötaja elab, siis see on väga lühinägelik ega soosi pikaajalist arengut," sõnas Niilo.

"Kogukondade töökuulutusi võiks avaldada ajalehtedes. Teen üleskutse panna kokku töökohtade pakett koos elamisvõimalusega, palgata keegi, kes seda tööd näiteks MTÜ vms vormis teeks: vaataks üle tühjad elukohad ja räägiks omanikega. See on väga palju tööd ja pikaajaline progress, aga ainuvõimalik lahendus töö ja elu jätkamiseks maal."

Nopri peremehe valus õppetund

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga